Käisime ka Ülem-Suetukis ära.
Siberi eestlaste külas kohtusime kohalike elanikega, rääkisime Eestist sinna tööle läinud kooliõpetajaga, tutvusime külaga.
Ülem-Suetukis sattusime kokku ka samuti Siberis seiklevate võrukatega, kes kahe autoga parasjagu samas kandis viibisid.
Üheskoos pidasime maha väikese prazdniku ning ööbisime küla laululaval. Ka sellises paigas pole me varem ööbinud.
Ja nüüd järgnevad pikad sõidupäevad ja -ööd, esmalt üle Uuralite Euroopasse, seejärel koju Eestisse.
____________________________________
Marko "Kirjanik" Kaldur
Siberi ekspeditsiooni MAGADAN 2012 kroonik
www.magadan2012.blogspot.com
Meie asukoht online:
www.g4s.ee/4x4reisid
3. aug 2012
2. aug 2012
1. aug 2012
47. päev
Unustasin möödunud korral mainida, et meie seltskond on nüüd üheksaliikmeline - Irkutskis lahkus lennukiga Pikk, keda kodus pakilised asjatoimetused
ootasid.
Teekond Krasnojarski poole möödus valdavalt metsatulekahjude suitsus. Kohati oli nähtavus vaid paarkümmend meetrit. Uudiste järgi peaks tulekahjude
suits saatma meid veel palju päevi, kuni Uuraliteni välja.
Ühtlasi toimus ka väike muudatus plaanides.
Nimelt - "kuna me oleme juba nii kaugele tulnud", siis põikame tagasiteel läbi ka veel ühest Siberi eestlaste külast Ülem-Suetuk'ist.
Läheme tervitame seal elavaid eestlasi ning näitame, et kuigi Eesti riik on nad peaaegu unustanud (nagu ka Kaseküla eestlased on unustatud Eesti riigi
poolt), siis eestlased inimestena mäletavad endiselt võõrsil elavaid rahvuskaaslasi.
Krasnojarskis pöörasime seega koduteelt maha, et teha väike 800-kilomeetrine ring Ülem-Suetuki kaudu.
Vahepeal tuli putitada ka reisist väsinud masinaid - LC 80 tagumised piduriklotsid olid läbi kulunud ning Hilux on erinevate amortide ja vedrude tõttu
kergelt kiivas.
Järgnes taaskord ööpimeduses sõit käänulistel mägiteedel, et võimalikult varakult Ülem-Suetuki jõuda.
____________________________________
Marko "Kirjanik" Kaldur
Siberi ekspeditsiooni MAGADAN 2012 kroonik
www.magadan2012.blogspot.com
Meie asukoht online:
www.g4s.ee/4x4reisid
ootasid.
Teekond Krasnojarski poole möödus valdavalt metsatulekahjude suitsus. Kohati oli nähtavus vaid paarkümmend meetrit. Uudiste järgi peaks tulekahjude
suits saatma meid veel palju päevi, kuni Uuraliteni välja.
Ühtlasi toimus ka väike muudatus plaanides.
Nimelt - "kuna me oleme juba nii kaugele tulnud", siis põikame tagasiteel läbi ka veel ühest Siberi eestlaste külast Ülem-Suetuk'ist.
Läheme tervitame seal elavaid eestlasi ning näitame, et kuigi Eesti riik on nad peaaegu unustanud (nagu ka Kaseküla eestlased on unustatud Eesti riigi
poolt), siis eestlased inimestena mäletavad endiselt võõrsil elavaid rahvuskaaslasi.
Krasnojarskis pöörasime seega koduteelt maha, et teha väike 800-kilomeetrine ring Ülem-Suetuki kaudu.
Vahepeal tuli putitada ka reisist väsinud masinaid - LC 80 tagumised piduriklotsid olid läbi kulunud ning Hilux on erinevate amortide ja vedrude tõttu
kergelt kiivas.
Järgnes taaskord ööpimeduses sõit käänulistel mägiteedel, et võimalikult varakult Ülem-Suetuki jõuda.
____________________________________
Marko "Kirjanik" Kaldur
Siberi ekspeditsiooni MAGADAN 2012 kroonik
www.magadan2012.blogspot.com
Meie asukoht online:
www.g4s.ee/4x4reisid
30. juuli 2012
45. päev
Burjaadi lammas jäigi söömata, kuna "110"-l oli meile veel üks sõnum edastada.
Mõnikümmend kilomeetrit pärast "110" lõpetamist murdusisid Hiluxil kruusateel sõites pooleks nii esiamort kui tagavedrud.
Kuidagimoodi vedas masin end lähima suurema külani ning järgnes pooleteisepäevane sunnitud peatus.
Et olime kohe Baikali ääres, siis lõime järvekaldale laagri üles.
Saime Baikali järves ujuda (mõnel meist oli see üheks reisi eesmärgiks), jälgisime äikesetormi järve kohal ja välkude sähvimist mägedes, kuulasime
maani täis paadimeeste mahlakat ropendamist kui nood oma uaziku rannavallile kinni sõitsid, vedasime selle õnnetu plekk-kuudi lõpuks liivast välja,
kogesime hommikust paduvihma ning lasime pädevamatel Hiluxi remontimisega tegeleda.
Kui masin viimaks korras, algas ralli Irkutski poole.
Selle käigus otsustas üks äsja korda tehtud vedrudest muidugi uuesti puruneda, aga midagi polnud teha, tuli sõitu jätkata.
Varemmainitud isamammuti armuhüüuhäälele lisandus kolksuv nõksatamisehääl, nagu oleks isamammut lõpuks paarilise leidnud.
Õnneks oli mitmesaja kilomeetri ulatuses enne Irkutskit valdavalt sile asfalt, kuna Vene valitsuse otsusel rajatakse Baikali äärde suur kuurortpiirkond
ning pumbatakse sinna meeletult raha infrastruktuuri (haiges uus-eesti keeles "taristu") korrastamisesse.
Punkti pani sõidule ööpimeduses kitsastel ja käänulistel mägiteedel kihutamine.
Vihmamärg asfalt, pidevad ohtlikud möödasõidud, ootamatult käänaku tagant ilmuvad vastutulevad masinad, rehvide vilin teravamates kurvides, udu ja vihm
- korraliku adrenaliinilaksu saime ka sealt.
Irkutskis põrutasime kohe Volki poolt organiseeritud majutusse, et välja puhata ning järgmise päeva autode remontimisele pühendada.
Teha on iga masina juures palju - ees ootab ju veel ligi 7000
kilomeetrit koduteed, selja taga aga 18000 kilomeetrine ränk ja masinaid purustanud seiklus.
Järgmisel päeval kes parandas Irkutski peal autosid, kes aga pead.
Tutvusime veidi linna turistilõksudega. Kuna Irkutskil on tulekul 350 aastapäev, siis vuntsitakse kõikjal maju ja tänavaid üles, turistivälimusega
külastajatelt pumbatakse aga maksimaalselt pappi välja.
Aga kõik sai autodega korda ning nüüd liigume edasi lääne suunas - KODU POOLE!!!
____________________________________
Marko "Kirjanik" Kaldur
Siberi ekspeditsiooni MAGADAN 2012 kroonik
www.magadan2012.blogspot.com
Meie asukoht online:
www.g4s.ee/4x4reisid
Mõnikümmend kilomeetrit pärast "110" lõpetamist murdusisid Hiluxil kruusateel sõites pooleks nii esiamort kui tagavedrud.
Kuidagimoodi vedas masin end lähima suurema külani ning järgnes pooleteisepäevane sunnitud peatus.
Et olime kohe Baikali ääres, siis lõime järvekaldale laagri üles.
Saime Baikali järves ujuda (mõnel meist oli see üheks reisi eesmärgiks), jälgisime äikesetormi järve kohal ja välkude sähvimist mägedes, kuulasime
maani täis paadimeeste mahlakat ropendamist kui nood oma uaziku rannavallile kinni sõitsid, vedasime selle õnnetu plekk-kuudi lõpuks liivast välja,
kogesime hommikust paduvihma ning lasime pädevamatel Hiluxi remontimisega tegeleda.
Kui masin viimaks korras, algas ralli Irkutski poole.
Selle käigus otsustas üks äsja korda tehtud vedrudest muidugi uuesti puruneda, aga midagi polnud teha, tuli sõitu jätkata.
Varemmainitud isamammuti armuhüüuhäälele lisandus kolksuv nõksatamisehääl, nagu oleks isamammut lõpuks paarilise leidnud.
Õnneks oli mitmesaja kilomeetri ulatuses enne Irkutskit valdavalt sile asfalt, kuna Vene valitsuse otsusel rajatakse Baikali äärde suur kuurortpiirkond
ning pumbatakse sinna meeletult raha infrastruktuuri (haiges uus-eesti keeles "taristu") korrastamisesse.
Punkti pani sõidule ööpimeduses kitsastel ja käänulistel mägiteedel kihutamine.
Vihmamärg asfalt, pidevad ohtlikud möödasõidud, ootamatult käänaku tagant ilmuvad vastutulevad masinad, rehvide vilin teravamates kurvides, udu ja vihm
- korraliku adrenaliinilaksu saime ka sealt.
Irkutskis põrutasime kohe Volki poolt organiseeritud majutusse, et välja puhata ning järgmise päeva autode remontimisele pühendada.
Teha on iga masina juures palju - ees ootab ju veel ligi 7000
kilomeetrit koduteed, selja taga aga 18000 kilomeetrine ränk ja masinaid purustanud seiklus.
Järgmisel päeval kes parandas Irkutski peal autosid, kes aga pead.
Tutvusime veidi linna turistilõksudega. Kuna Irkutskil on tulekul 350 aastapäev, siis vuntsitakse kõikjal maju ja tänavaid üles, turistivälimusega
külastajatelt pumbatakse aga maksimaalselt pappi välja.
Aga kõik sai autodega korda ning nüüd liigume edasi lääne suunas - KODU POOLE!!!
____________________________________
Marko "Kirjanik" Kaldur
Siberi ekspeditsiooni MAGADAN 2012 kroonik
www.magadan2012.blogspot.com
Meie asukoht online:
www.g4s.ee/4x4reisid
Tellimine:
Postitused (Atom)