37. päev

Öine sõit viis meid üha lähemale järgmisele jõele.
Vahepeal pidime pimeduses lagunenud sildasid parandama, kohati olid juhid aga nii poolunes, et auklikust sillast ülesõitu märgati alles sillast üle
jõudes või auku põrudes. Samal ajal oli vabalangus piireteta sildadelt jõekivideni kümmekond või rohkem meetrit.
Mõnestki jõest tuli esisillaveoline LC 80 läbi lohistada.

Viimaks, väsinute ja kurnatutena jõudsime läbi lakkamatu paduvihma järgmise kriitilise jõeni.

Vahetult enne jõge oli teetööliste treileripark, kuhu ööbima pöördusime.

See oli suur strateegiline viga.

Kuna vihm tõstis jões veetaset silmnähtava kiirusega, üritasid kõik, kes said, öösel läbi jõe sõita.

Kui meie hommikul koolmekohale sõitsime, oli juba pizdez.

Veetase oli laes ning pidime veetma poolteist päeva kohalike pättide ja koertega vennastudes.

Siinjuures läks käiku varemmainitud strateegia juua jõekaldal senikaua vodkat kuni veeseis piisavalt alaneb või forsseerimiseks piisavalt julgust
koguneb.

Muuhulgas magasime äraläbustatud treilerites (ehk Hukkunud Sadisti Hotellis), ohverdasime kaakidele ühe mütsi, koertele vorstirõnga ning jõejumalale
stakani vodkat (viimases oli küll süü Kirjanikul, kes suutis stakani ümber ajada).

Jälgisime Uralite üle jõe lohistamist jossi abil - kuni hetkeni, mil joss üles ütles. Seejärel oli kõigil ootajatel pizdez - mõnda aega ei sõitnud
isegi Uralid üle.

Meie moto oli: "Veel üks viin ja tõmbame ise selle jossi läbi jõe!".

Seda siiski tegema ei pidanud - pärast seda kui olime ära põletanud pooled sillapalgid ning veel ühe öö treileripargis veetnud, veeti me masinad
Uralite kastides üle jõe.

Eemalt tundusid kastis kõikuvad autod üsna hirmuäratava vaatepildina - ent pärast tunniajast ponnistust seisid masinad vastaskaldal.

Kõik tundus taas laabuvat...kuni LC 80 pidurid üles ütlesid.
Muhomari kommentaar seepeale: "Sõitke nüüd ees, siis mul on mida filmida..."
Mnjah...

Oleme ka mitu päeva levist väljas olnud - Urmas Paet arvatavasti juba organiseerib seitset rattapöialpoissi meid otsima ja päästma või kannab üle 7
milli abiraha kohalikele.

Väike-Heiki kommenteeris seepeale: "Kandke mulle 7 milli üle ja ma leian end ise üles".

Hmm... Kas Paet üldse on enam minister? Kas Eesti riik veel eksisteerib? Mis Kreekast on saanud? Kui aus olla, siis uudistest ja maailmas toimuvast
pole meil aimugi, ainus side on koduste ja lähedastega - ning sedagi suht põgusalt.

Keset medveshopat nägime tee ääres üht mõrtsukapilguga tölli seljakoti peal istumas ning meenus Siberi kogemustega eesti jahimeeste soovitus: "Kui
Siberis mõnd inimest üksinda karupees liikumas näed, siis suhtu temasse kui vaenlasesse.".

____________________________________
Marko "Kirjanik" Kaldur
Siberi ekspeditsiooni MAGADAN 2012 kroonik
www.magadan2012.blogspot.com

Meie asukoht online:
www.g4s.ee/4x4reisid