28. päev

Tagasitee maailma lõpust polnud samuti kergete killast.
Saime vintsida ja vintse parandada; rehvid on üle mõistuse palju kulunud ning mõni kahtleb juba, et kas nendega üldse Eestini välja veame; tänu
kasutule Air-Sea'ile (veel peotäis "matt"-e selle peale) kulub rehviparandusnööri meetrite viisi...

Aga see ei takista meid edasi liikumast.
Teele jäi üha rohkem hüljatud kaevandusasulaid; sadade kilomeetrite viisi on kulla ja muude metallide kaevandajad maapinda pahupidi pööranud; terved
jõed on kullapalaviku tõttu üles songitud; māgede vahele hiigelsügavad karjäärid uuristatud (kahvatuvad küll Mirnõi kõrval)...

Teedeehitajatelt kuulsime, et ööl pärast meie Surmateelt läbisõitu oli vesi tõusnud 3 meetrit ning värskeltehitatud silla kaasa viinud.
Napilt saime läbi, tuleb tõdeda, sest muidu passinuks me seal mitu päeva vodka ja karude seltsis.

Kohtasime hollandi automatkajaid, kes praeguseks juba 9 aastat kodust eemal olnud ning terve maailma läbi sõitnud.

Geoloogide välilaagris üritasime end kopterilennule kaasa rääkida, aga mingil põhjusel oldi me vastu tõrksad ses osas. Küllap sai probleemiks asjaolu,
et küsijad puha meessoost olid.

Kolõma Surmateed mööda tagasi sõites saime rohkemgi närvikõdi kui minnes.
Esmalt tolm ja metsapõlengute suits, mis muutsid nähtavuse nullilähedaseks.
Seejärel hullumeelsed möödasõidud, mis pigem käsikaudu toimusid, kuna midagi ei näinud.
Siis mõned jobudest rekkajuhid, kes meid mööda lubada ei tahtnud ning kelle tõttu kuristikuservalt kruusa alla lennutama pidime.
Mingil hetkel hoidis isegi muidu külmavereline Pikk kramplikult käetoest kinni, armatuur oli juba ammu Lillekese (ehk Magadani-Raidi-Kai) küünejälgi
täis ning ka Kirjanik otsustas paar korda turvavöö kasuks.

Ja keset seda mägist tolmu- ning suitsupõrgut otsustas Hiluxi rehv tühjaks joosta...

Õhtu hakul jõesängi mööda laagripaiga poole sõites õnnestus ka LC 80 nii osavalt vette ära parkida, et jõevesi salongigi nõrgus.

Hetkeseisuga on kõigi autode rehvid nööre täis nagu lõngakerad, lällarid ei tahtnud mägedes miskipärast korralikult funktsioneerida ning pisivigade
parandamine toimub nii lõunapauside kui õhtul laagrisse jäämise ajal.
Lisaks on Hiluxi esiamort pooleks.

Ent maailma lõpus on käidud ning edasi ootab teekond Tõndasse ja sealt juba BAM-i ja "110"-e peale.


____________________________________
Marko "KIRJANIK" Kaldur
Siberi ekspeditsioon MAGADAN 2012
www.magadan2012.blogspot.com

Meie asukoht online:
www.g4s.ee/4x4reisid